Carolijn Visser Naised võõrsil Pegasus, 2011 |
Läbivaks teemaks on
kohanemine võõral maal ja kultuuris, ning see, kuidas elu võõras kultuuriruumis
inimest muudab. Lood olid erinevad, sest nende peategelased olid erineva tausta
ja nö kaaluga. Nende sotsiaalne päritolu, eelnev elukogemus, kultuuritaust, aga
ka hoiakud ja iseloom üldse mõjutasid nende hakkamasaamist võõrsil. Nad kõik
olid üsnagi passiivsed saatuse mängukannid, sõltus ainult ajastust ja riigist,
kui traumeeriv see roll oli.
Viimase loo Eestiga seotud
hiinlane oleks võõras ka Hiinasse naastes, sest on liialt nakatunud Lääne
kultuurist ja mõtteviisist. Pealegi, Hiinas kahtlustataks teda kindlasti
spioneerimises, tegelikult nagu igas teiseski riigis, kus ta elanud on.
Huvitav oli ka Tallinnast
USAsse kolinud õpetajanna rahulolu sellega, et USA sarnaneb kaotatud NSVL’ga.
Pärast Eesti taasiseseisvumist ta siin ei kohanenudki, kuid leidis lõpuks riigi,
kus ta saab õnnelik olla. Lisaks endiste vaenlaste sarnasusele leiab saatuse irooniat
veel ka selles detailis, et USAs on õpetajannale hingelähedane ahistatud
põliselanike kultuuri säilitamine, ja paralleele Eestiga ta ei näe.
Raamatu autor on
ajakirjanik, mitte kirjanik, raamatu lood on ilmselt intervjuude põhjal kokku
kirjutatud. Seega erilist esteetiliste püüdlustega ilukirjanduslikku stiili siit
ei leia, tekst on ladus ja lihtne, annab infot edasi, aga ei pretendeeri
erilisele sügavusele ja üldistamisele. Mõne loo puhul tekkis mul lugedes soov
tegelastest rohkem teada saada, huvi detailsema taustakäsitluse vastu,
ajakirjanduslik pealiskaudsus ja lühidus siiski veidi häiris.
Tõlge on väga hea ja
ladus, aga ilmselt ka algtekst polnud ülemäära keerukas. Tõlkija on eesti keele
õppejõud TÜs, olen tema blogide ja säutsude truu lugeja. Nii et see oli minu
jaoks veel väike lisaboonus.
Sõnaline hinnang: meeldiv
lugemine ajaloo- ja erinevate kultuuride huvilistele, innukatele reisisellidele
Hinne: 7/10
No comments:
Post a Comment