Rodric Braithwaite Moskva 1941

Rodric Braithwaite

Moskva 1941

Linn ja tema rahvas sõjas

Varrak, 2010

Ladus, huvi ülalhoidev ja parajalt pealiskaudne lugemine Saksamaa rünnakust NLi vastu 1941. a suvel, Punaarmee hädadest ja Stalini juhtimisvigadest. Juba justkui teaks kõike seda, lugedes kogesin flashback’e lapsena nähtud nõukogude sõjafilmidest, aga samas oli ikkagi huvitav lugeda selle perioodi arengutest Moskva vaatepunktist. Selle raamatu lugemine eeldab eelteadmisi sama perioodi ajaloost, päris kõikidesse detailidesse süvitsi ei minda, aga teatav pealiskaudsus tuleb sellele ülevaatele isegi kasuks. Lisaks ajaloolistele dokumentidele kasutatakse ka tollal Moskvas elanud inimeste meenutusi.

Peamine teema oli Stalini ja tollase valitsusladviku strateegiliselt valed otsused, nendest tulenev inimelude ja ressursside raiskamine ning logistiline segadus. Minu jaoks oli uus info see, kuidas Moskvat pommitati ja selle eest kaitsti, mh ka hoonete makettide ehitamisega, et lendureid eksitada. Võrreldes näiteks Londoniga sai Moskva pommitamistest vähe kannatada. Huvitav oli ka see, kuidas 1941. aasta oktoobris puhkes linnas paanika, tehased suleti ja neid üritati evakueerida, töölistele ei öeldud midagi ja jäeti nad isegi ilma palgata. Esimesed itta pagejad olid muidugi igat masti kommunistidest tšinovnikud. Elanikud jäeti ilma elektri, kütte ja toiduta linna talvituma. Sealjuures pidid nad ka linna „kaitsma“: kaevama tankitõrjekraave, valvama öösiti katustel ja kustutama süütepomme, tegema metsas talvepuid. Need olid kõik naised ja alaealised noored, kes pidid lisaks igapäevasele 12-tunnisele tööpäevale ka vähemalt 2 tundi kaitsetegevustes osalema.

Huvitav teema oli okupeeritud territooriumide kohalike elanike koostöö okupeerivate Saksa vägedega. Päris paljud ootasid sõjalt pääsemist kommunistide ja Stalini võimu alt. Ka Moskvast leiti ummisjalu põgenenud ametnike parteipileteid ja virnade viisi muid tähtsaid ning salajasi pabereid lihtsalt kuskil prügikasti kõrval vedelemas.

Samuti ei olnud ma varem mõelnud sellele, milline oli Moskva linn enne II MS algust. Sisuliselt oli Moskva suur puidust hoonetega küla, kus olid sillutamata tänavad ja kus kesklinna hoovides peeti sigu. Suurejoonelised ehitised ja laiad tänavad tekkisid linna süsteemselt ja laiaulatuslikult alles pärast sõda.

Lugeda on seda raamatut hea. Tõlke keel on väga kena ja ladus. Üks lapsus siiski meenub. Kellegi vend töötas „metallistina“ ja sai Lenini preemia. Tõlkija pidas silmas vist „metallurgi“ J.

Hinne: 8/10

Sõnaline hinnang: (20. sajandi, sõja-) ajaloohuvilistel tasub kindlasti lugeda