Guillermo Martínez Märkamatud mõrvad

Guillermo Martínez

Märkamatud mõrvad

Pegasus, 2008

See on paras puhkuse või ühe nädalavahetuse kerge meelelahutuse-krimka.

 Välistudeng saabub aastaks Oxfordi matemaatikat ja loogikat õppima ja komistab mõrvajada otsa. Siis osaleb koos ühe asjasse segatud professoriga mõrvade „lahendamises“ (politseinike töö on parimas Agatha Christie’ vaimus üsnagi tagaplaanile jäetud), gets lucky, gets laid ja lõpuks selgub ka müsteeriumi lahendus. Ja nagu Christie’lgi, peitub siingi loo võti mineviku peresuhetes.

Rohkem spoilerdama ja sisu ümber jutustama ei hakka.

Raamat on vaba igasugustest liigsest mürast, mida autorid sageli enda erudeerituse näitamiseks lisavad. Natuke filosofeerimist tõe leidmise võimalikkuse teemadel on loo arengu jaoks vajalik. Tekst on kerge, läbipaistev ja iga sõna on loo enda – mõrvade ja nende lahendamise – teenistuses. Selle eest autorile au ja kiitus! Teisalt jälle, oleksin võib-olla soovinud rohkem lugeda põhiliste tegelaste enda minevikust ja taustast, samuti Oxfordi ülikooli ajalool ja füüsilisel keskkonnal oleks võinud olla loo arengus suurem roll. Muidu oleks võinud ju samahästi kogu lugu juhtuda ka Eesti-Ameerika Ärikolledžis!

Ei, tegelikult on see žanripuhas Christie’lik krimka, kus lugeja kahtlustab järjest kõiki tegelasi, keda loo arenedes tutvustatakse. Reeglina ma krimkat lugedes oma pead mõrvari äraarvamisega ei vaeva, naudin passiivselt nagu telekavaataja pakutavat meelelahutust, ja raamatu läbilugenuna võin juba järgmisel päeval selle sisu ja mõrvari isiku südamerahuga unustada.

Raamatu kaanel mainitakse ka selle põhjal tehtud filmi. Vaatasin kohe selle ka raamatule otsa. Film on isegi üllatavalt raamatupõhine ja tegelikult sama hea meelelahutus. See on neid haruldasi kordi, kus võib vabalt filmi ära vaadata ja raamatut mitte lugeda, erilist kvalitatiivset erinevust raamat filmile juurde ei annaks.

Tõlge on väga hea, aga ega algtekst ilmselt ka väga keerukas polnud.

Sõnaline hinnang: lahe suvine meelelahutus

Hinne: 7/10