 |
David Suchet
Poirot and me
2013 |
Tere, minu nimi on see-ja-see ja ma olen BBC Poirot’ (ja üldse teiste
Christie ramatute põhjal tehtud filmide) sõltlane. Olen seda olnud juba
aastaid. Kuigi ma olen enamikku neist raamatutest eesti keeles lugenud, inglise
keeles audiobook’ina kuulanud, telefilme korduvalt näinud, ei suuda ma ikka
hoiduda laupäevaõhtut teleka ees veetmast, kui sealt tuleb Poirot, Miss Marple
(ja ka Midsomer!). Loomulikult ei suutnud ma hoiduda lugemast seda raamatut ja
vaatamast samanimelist telefilmi. Ma tean, et kõik need mõrvalood on lapsikult
konstrueeritud, mõrvamotiivid ja -meetodid ei ole tänapäeval veenvad, jne, jne,
aga kõige sellega on nagu nunnude kassipiltide ja –videotega, sa tead, et see
on naeruväärne, aga vaatad neid ikkagi. Nende filmide vaatamine laupäevaõhtuti
pakub teatud turvalisust (et headus võidab alati kuja väe), õdusust ja soojust
(nagu oleks üks pehme nurruv kass süles), huumorit ja mida kõike veel.
Teraapia, ühesõnaga.
Poirot’ga seonduva fännamine on nagu lubatud patt, mis ainult natuke
kahjustab sõltlase tervist, kindlasti vähem kui näiteks igapäevane magusaga
liialdamine.
Raamat on ootuspäraselt vähe lugemisnaudingut pakkuv, kuid see-eest annab
fännile toredaid faktikillukesi Poirot tegelaskuju tekkimisest ja hilisemast
muutumisest. Nägin filmi enne, kui raamatut lugema hakkasin, seega
toredamad/naljakamad seigad olid juba teada. Aga sõltlast see ju ei heiduta.
Poirot tekitab ka David Suchet’ suhtes huvi. Mäletan teda ainult ühest
üsnagi põnevast filmist, kus ta oli mingi lennukipommitajast moslemiterrorist.
Peaks kohe teisigi ta osalusega filme vaatama.
Kõik fännid on seda juba lugenud, loevad parajasti või lähitulevikus
plaanivad lugeda.
Kas meil on ka mingi ühine salamärk, et üksteist ära tunda?
Veel sisukokkuvõtteid ja arvamusi: 1, 2, 3, 4
Hinne: 7/10
No comments:
Post a Comment