Pages

Dec 29, 2013

Michel Houellebecq Kaart ja territoorium

Michel Houellebecq
Kaart ja territoorium
Varrak, 2013
Raamatu kaanel kirjeldatakse seda romaani kui „küpse ja rahunenud“ Houellebecqi teost. Tõepoolest, võrreldes eelmise kahega on see raamat kergem, rahulikum, leebem, leplikum, kuid kannab ikka seda inimelu mõttetuse ja kõige kadumise ideed. Tegelased on samuti sarnased, lähisuheteks võimetud, depressiivsed ja elule alla andnud kulgejad, ainsa erinevusega, et seekord ei tegele nad seksiga peaaegu üldse.
See on see värk et, paljudel kirjanikel on ikkagi ainult üks lugu kirjutada, üks komplekt ühiskondlik-poliitilisi manitsusi ning tuleviku ettekuulutusi jagada, ja seda nad jäävadki oma erinevates romaanides tegema - sama teemat arendama, ennast kordama. Nüüd me oleme juba kolm korda teada saanud (eesti keeles kättesaadavate tekstide põhjal), mida H arvab tänapäeva Lääne ühiskonnast, selle allakäigust ja inimelu sihitusest. Erinevad ja samas sarnased tegelased on seda oma erinevate ja samas sarnaste eludega kolmes romaanis vägagi usutavalt demonstreerinud.

Kirjaniku enda persooni kui romaanitegelase sissetoomine oli päris fun. Kujutan ette, kuidas autor seda kirjutades omaette muheles ja enda mõrva kavandamise irooniat nautis.

Kokkuvõttes: täitsa tasub lugeda.



Hinne: 7/10

Dec 20, 2013

Siri Hustvedt Meesteta suvi

Siri Hustvedt
Meesteta suvi
Varrak, 2013
See raamat räägib kolmekümneaastase abielu lagunemise järgsest psühhoosist ja hilisemast kohanemisest, vanadusest, pubekate kambamängudest ja massist erinevate tõrjumisest, Jane Austenist, kirjandusest, naistest, veelkord vanadusest. Autori vanus ja elukogemused kõlavad tekstist läbi, see on selline rahulik, kohati kibeda alatooniga, leppimist ja teatud lootusetust väljendav lugu. Nagu seda on 60-le lähenevad naised (autor ja minategelane) isegi. Äkki seetõttu tundus mulle minategelane veidi kõrvalseisja positsioonilt kirjeldavat teisi tegelasi enda ümber? Aga võib-olla ei tulnud see vanaduse resignatsioonist, vaid antidepressantidest.
Ma ei saa öelda, et ma oleks väga suhestunud tegelaste ja nende eludega. Aga küllap ka mina olen juba piisavalt vana, et neid siiski mõista.

Meeldiv, intelligentne tekst. Toredaks ma seda raamatut ei nimetaks, samas, kahju lugemisele kulunud ajast ka ei ole.

Ah jaa, käsitööhuvilised saavad siit ka kelmikaid ideid.

Arvustus

Hinne: 7/10

Dec 18, 2013

David Mitchell Varikirjas

David Mitchell
Varikirjas
Varrak, 2011
Tõusen püsti, hüüan „braavo!“ ja löön käsi kokku, kuni peopesad tulitavad.
Varikirjas on mu viimaste aastate parim lugemiselamus, mis pakkus lõbu ja meelelahutust, aga ka veidike mõtlemisainet (fun’i kõrvalt ei puudu ka metafüüsika). Selles raamatus meeldis mulle kõik – nii erinevatest juttudest kokku pandud tervik, mille erinevaid tegevusliine siduvad ilmsed või varjatumad vihjed olid lihtsalt meisterlikult nö jutukangasse põimitud; autori siiski üldiselt humanistlik hoiak, killuke huumorit siin-seal, ja loomulikult huvitav ja kohati äkšõnit täis tegevus.

Keelekasutus on ladus ja hästitempereeritud, tõlge ka väga hea, kohati kohtas küll minu jaoks imelikke keelendeid, aga üldiselt oli tõlkija teinud head tööd. Selge, et seda inglise keelset f-sõna pole lihtne eesti keelde ümber panna, tavaliselt tõlgitaksegi seda „persse“, vahel ka m-sõnaga, aga näiteks „bullshit“ on eesti keelses kõnes kasutusel laenuna, vaevalt, et keegi ütleb selle asemel „sitajutt“… Ja mis pagana „saatana sinine silmamuna“ see küll kogu aeg seal oli – no kes küll kasutab sellist väljendit?

Lugude tegevus toimub erinevatel mandritel, autor on ilmselt nendes kohtades ise viibinud, samuti pakub see reisinud lugejale palju äratundmist. Silme ette tulid kohe Tokyo, Hongkong, Hiina, London, aga ka Peterburi. Mulle meeldis see, et autor tunneb ka kohalikke kultuuride tüüpilisi nähtusi (näiteks jaapanlaste sisemise/privaatse ruumi otsimise teema) ja peenemaid olmenüansse (näiteks hiina naiste puhul tampoonide mittekasutamise teema) jne. Üldse on väga oskuslikult, leidlikult ja peenel-tundlikul (subtle) moel kasutatud siduvaid detaile ja vihjeid, iga kord oli nende leidmine puhas nauding!
Kõige rohkem meeldisid mulle Mongoolia ja New Yorgi osad, see oli ülimalt kvaliteetne ja kõrgetasemeline meelelahutus, puhas lõbu! Aga nagu ma ütlesin, mõtlemisainet pakub autor lugejale ka, tegelased seisavad moraalsete valikute ees, langetavad neid omal moel ja oma inimliku rumaluse piires.

Suurepärane lugemiselamus, soovitan n-ö täiega! :D


Üks kokkuvõtlik arvustus.

Hinne: 10/10